Renoveerimispass

Üksikasjad

Kirjutas: Anneli Sihvart

Avaldatud: 28 Detsember 2009

Enne paneelmaja soojustamist tuleb parandada murenenud välispaneelid ning korrastada vuugivahed.

Ehitise elukaare teooria kohaselt on elamu keskmine tööiga ligikaudu 50–70 aastat, nendib aastail 2008–2009 Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud uuring „Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga”. Niisugusesse eluikka jõudnud elamu konstruktsioone ja tehnosüsteeme võib lugeda nii füüsiliselt kui moraalselt vananenuks, mistõttu hoone vajab lisaks järjepidevatele hooldustöödele suuremahulisemaid rekonstrueerimistöid. Suurem osa Eesti eluasemefondist on praeguseks sellise eluea saavutanud või siis sellele lähenemas.

Alljärgnevalt vaatleme, mida kõnealuse uuringu kinnitusel hoone noorendamiseks teha saab ning tuleb. Alustame välisseintest.

Välispaneelide olukord

Suurpaneelelamute välisseinad võivad olla kas kolmekihilistest paneelidest paksusega 250–300 mm või ühekihilisest kergbetoonist (gaasbetoonist, keramsiitbetoonist, põlevkivituhkbetoonist). Kuna Eesti kliimas vahelduvad talveperioodil sageli külma- ja soojakraadid, tuleb välisseintel hoone kasutusea jooksul läbi teha arvukaid külmumis-sulamistsükleid. Vähese külmakindluse tõttu on vanemate hoonete fassaadid juba lagunema hakanud. See tähendab, et betooni pealispind mureneb, tekkida võivad ka betoonisisesed praod.

Sõltuvalt kahjustuste ulatusest pakub uuring välja kaks põhimõttelist lahendust. Hoonete puhul, mille paneelid ei ole veel olulisel määral murenenud, tuleks fassaad katta veekindla fassaadikattega, mis on tagant tuulutatav. Soovitav on ühtlasi fassaadi lisasoojustada, sest see väldib betooni külmumist ning suurendab fassaadi remondi maksumust vaid paarikümne protsendi võrra, vähendades samas oluliselt kütteenergia kulu.

Tõsiselt murenenud paneelidega hoonetel tuleks pudedaks muutunud betoon eemaldada veesurve või liivapritsiga, parandada seejärel paneelide kahjustatud kohad ning alles siis fassaad veekindla fassaadikattega katta. Soomes on katsetatud ka betooni katmist mineraalsete või orgaaniliste kaitsekihtidega ning betooni impregneerimist, kuid on leitud, et märkimisväärset kasu sellest ei ole.

Vuukide täitmine

Paneelidevahelised vuugid olid paljudel uuritud paneelelamutel täidetud tsementmördi või montaaživahuga. Kumbki lahendus pole hea. Tsementmört on jäik ega võimalda vaba deformeerumist temperatuuri mõjul. Montaaživaht laguneb päikesekiirguse käes kiiresti. Vaid mastiksiga töödeldud vuuk on kliimakoormuste suhtes üldiselt vastupidav. Sel puhul võib probleeme ette tulla vaid juhul, kui vuugimastiks pole paneeliga korralikult nakkunud.

Paneelidevahelisi vuuke korrastades tuleb vana mastiks või mört ja vajadusel ka vana tihendusköis neist eemaldada. Vuugi laius peab olema vähemalt 1 cm, et oleks tagatud mastiksi lubatud deformatsioon. Vuugi külgpinnad tuleb puhastada ja kruntida. Paneelidevahelisse vuuki paigaldatakse uus või täiendav vuuginöör, mille ülesanne on olla mastiksile toeks ja anda talle õige ristlõikekuju.

Tihendusnöör peab olema õigel sügavusel: tema välispind peab paiknema paneeli välispinnast või faasitud servade puhul faasi tagaservast poole vuugi laiuse sügavusel. Lõpuks tuleb paneelidevaheline vuuk uretaanmastiksiga täita. Kui fassaadid lisasoojustatakse, piisab lahtiste vuukide montaaživahuga täitmisest. Vuukide tsementmördiga täitmisel pole mõtet.

Üksikasjad

Kirjutas: Anneli Sihvart

Avaldatud: 14 Detsember 2009

Millal on otstarbekas rajada kortermajja või mitme kortermaja peale lokaalküttekatlamaja? Kuhu on seda lubatud ehitada ja kuhu keelatud? Milline kütus oleks otstarbekas valida? Nendele küsimustele andis vastuse Kyte.ee OÜ juhataja Elvar Alasi.

Milline kütus on kõige otstarbekam?

Kesk-Eestis on kortermaju, mille juurde on Nõukogude ajast jäänud kivisöekatlamaja. Sellise katlamaja põlemisprotsessi ei anna automatiseerida, mis tähendab, et vaja on katlakütjat, kes katelt kogu aeg jälgib ja kütab. Kuna kivisütt ei loeta taastuvenergia alla kuuluvaks, siis on selle katlamajaga ka maksud kõrgemad. Kivisöekatlamaja sisemus ja ümbrus on alati väga tolmused, talvel sealt lähikonnast juba valget lund ei leia. Selle kõige tõttu pole mõtet uusi kivisöekatlamaju rajada.

Gaasikatlamaja puhul on üheks miinuseks see, et gaasitrassi rajamine on suhteliselt kallis. Maagaasist saadava soojusenergia hind, kui gaasi piirkonnas kelleltki osta on, on koos käibemaksuga keskeltläbi 750–800 krooni. Oli aeg, kui korterelamuid viidi üle ka vedelgaasile, kuid see ei ole enam majanduslikult mõistlik, sest hetkel on vedelgaasi hind väga kõrge. Soojusenergia hind tuleb sel puhul umbes sama nagu elektriga kütmisel. Biogaas on mõnel pool maailmas juba arvestatav energiaallikas, kuid meie sinnamaani pole jõudnud.

Ka õli on küttena kallis. Kergõliga toodetud soojuse megavatt-tunni hind on koos käibemaksuga umbes 900 krooni. Põlevkiviõli on küll odavam, pelletite ehk puidugraanulitega umbes samas hinnas, kuid paraku on tema lendosakesed niivõrd aktiivsed, et selline õlikatlamaja vajab kindlasti eraldi hoonet. Ja kui tekib leke, on ebameeldivaid probleeme palju. Nii õli- kui gaasikatlamajad on täisautomaatsed ning vajavad vaid harva ülevaatamist.

Täisautomaatsed on siiski ka pelleti- ja hakkepuidukatlamajad. Sõltuvalt kütusemahuti suurusest on võimalik katlamaja ehitada nii, et inimene käib seda üle vaatamas vaid paar korda kuus. Uutel kateldel on olemas ka tuhaärastusseade. Pelletikatlamajast saadava soojuse megavatt-tunni hind on koos käibemaksuga umbes 660 krooni, hiljuti Paliverre rajatud hakkepuidukatlamajas aga vaid 300 krooni ringis. Hakkepuidukatlamajas saab põletada ka puitbriketti ning isegi turbabriketti, kuid kuna turvast ei loeta taastuvenergiaallikaks, siis lisanduvad selle puhul samuti teatud lisamaksud nagu kivisöe korralgi. Pelleteid ei ole hakkepuidukatlamajas väga soovitav põletada, sest hakkepuidukatelde kasutegur on natukene madalam. Pelletite põletamiseks oleks siiski otstarbekas rajada pelletikatlamaja.

Halupuudega kütmist automatiseerida ei saa. Pelletist on halupuud ehk vaid 15% odavamad, kui juurde arvestada ka kütmiseks kuluv töö, läheb hind päris suureks. Suurematel majadel ei ole halupuudega kütmine üldse mõeldav.

Kuhu katlamaja tuleks ehitada?

Kui tegemist on suure, rohkem kui 5000-ruutmeetrise korterelamuga, kuhu mahub umbes 70 korterit, siis tuleb arvestada sellega, et katlamaja ei tule majja sisse, vaid hoovi paigaldatakse konteinerkatlamaja. Kui köetakse graanulitega, siis on lisaks vajalik ka graanulküttemahuti, mis näeb välja umbes nagu silotorn.

Hakkepuidu ladustamine on märkimisväärselt problemaatilisem. Selle niiskusesisaldus on keskeltläbi 50% (puidugraanulil vaid 8 %). Seetõttu on ladustatud hakkepuidu korral arvestatav isesüttimisoht, millest lähtuvalt tuleb hakkepuidukatlamaja ehitamisel jälgida täiendavaid tuleohutusnõuded ja see teeb ehitamise kallimaks.

Mitme maja peale ühe katlamaja ehitamine on otstarbekas, kui majad ei asu üksteisest väga kaugel, vaid kuni 100 meetri raadiuses. Asi on trassi maksumuses. Aga kindlasti on trassi maksumus niisuguse kauguse korral väiksem kui kahe eraldi katlamaja ehitamine.

Graanulikatlamaja suurusepiiranguks on üks megavatt, kuna praegu suuremaid graanulkütteseadmeid ei toodeta. Sellise võimsusega kütab ära umbes 20 000 ruutmeetrit, mis on umbes 300 korterit.

Kas lokaalkatlamaja hooldamiseks on tarvis erikoolitust?

Meie näiteks teeme kõigile klientidele kasutajakoolituse, lisaks pakume klientidele pikaajalisi küttesüsteemide hoolduslepinguid. Vähemalt kaks korda aastas teostab meie spetsialist küttesüsteemi, soojasõlme ja katlamaja ülevaatuse, samuti vajalikud seadistus- ning hooldustööd. Teenindame tervet Eestit.

Millistesse piirkondadesse ei saa rajada lokaalküttekatlamaju?

Tallinna suuremates elamurajoonides ja veel mitmel pool mujalgi keskustes peaaegu ei ole lokaalküttekatlamaju. Ei ole sellepärast, et Kaugkütteseadus keelab kaugkütte piirkonnas olevatel korterelamutel lokaalkatlamajade rajamise. Sellises piirkonnas on vaid üksikuid lokaalküttekatlamaju, mis on ehitatud enne nimetatud seaduse vastuvõtmist.

Selle, milline on kaugküttepiirkond, määrab ära kohalik omavalitsus. Kus on kaugküttepiirkond, saab küsida kohalikust omavalitsusest, mõnel pool – näiteks Tallinnas – on see ka koduleheküljel kirjas.

Üksikasjad

Kirjutas: Anneli Sihvart

Avaldatud: 23 November 2009

Mitmete vanemat tüüpi korrusmajade sisekliima jätab pärast üleminekuaastate ümberehitusi tõsiselt soovida, kinnitavad TTÜ professorid Enn Loigu ja Teet-Andrus Kõiv oma uurimustöös „Elamufondi jätkusuutlikkuse säilitamine läbi ventilatsiooniprobleemide tüüplahenduste väljatöötamise“.

Probleemid on teravnenud pärast küttesüsteemide ümberehitamist lokaalkütte tarvis ja akende väljavahetamist. Alakütmine ja loomuliku ventilatsiooni vähenemine on tekitanud soodsa keskkonna hallitusseente tarvis, mistõttu allergikutel on sellistes korterites võimatu elada, terviseprobleeme võib aga tekkida ka kõigil teistel elanikel.

 

Sisekliima ei vasta nõutud standardile

Eesti sisekliima standardi kohaselt on talveajal optimaalseks siseõhu temperatuuriks 22 ˚C, lubatud on kõikumised 21–25 ˚C. Uurimuse kohaselt on kõnealustes tüüpmajades õhutemperatuur sageli optimaalsest oluliselt madalam, mõnel juhul isegi vaid 13 ˚C.

Sama standardi kohaselt on optimaalne suhteline niiskusetase korterites talvel 25–45%, soojal aastaajal 30–70%. Uurimuse kinnitusel ulatub talvine õhuniiskus kõnealustes tüüpmajades pahatihti 75%-ni.

Nagu öeldud, soodustab kõrge niiskusetase hallitusseente arengut, külmadel pindadel tekib hallitus juba 60% õhuniiskuse juures. Kõrge suhtelise niiskuse korral suureneb ka ehitusmaterjalidest õhku eralduvate saasteainete hulk, samuti levivad ning arenevad paremini mitmesugused bakterid ja viirused, sellest lähtuvalt sagenevad hingamisteede infektsioonhaigused.

Inimesed hakkavad niisuguses keskkonnas väsima, neil tekivad peavalud, köha, nohu, isegi palavikuhood, silmad, kurk ja nahk on ärritunud, lisaks ülemiste hingamisteede viirusnakkustele kimbutavad neid tihti kopsu-, põskkoopa- ja keskkõrvapõletik, väga tundlikel võib välja kujuneda allergia või isegi astma.

Kuidas olukorda parandada

Üks halva sisekliima põhjus on kunagised ehitusvead katuslae ning eriti katuslae ja välisseina kokkupuutekohas (vaata fotot). Neid annab parandada lisasoojustusega. Teine vajalik ettevõtmine on küttesüsteemi ümberseadistamine sobivale temperatuurigraafikule ja küttevee vooluhulgale.

Sellest aga ei piisa, kuni korterite õhuvahetus liialt aeglaseks jääb.

1990. aastate alguseni kasutati Eestimaal elamutes loomulikku ventilatsiooni, mille puhul värske õhu juurdevool oli ette nähtud eeskätt läbi akende ebatiheduste. Praegu korrusmajades enam loomuliku ventilatsiooni peale loota ei saa, soovitav on rajada sundventilatsioon.

Parima õhukvaliteedi annab korteri sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteem. Paraku on seda küllaltki raske teostada, takistuseks saab korterilagede madalus. Ka on selle süsteemi maksumus suurim.

Õhukvaliteedi osas on paremuselt (ja ka hinnalt) järgmine lahendus ruumiventilatsiooniagregaatide ja väljatõmbeventilaatorite paigaldamine.

Abi võib olla ka kõige odavamast lahendusest – korteri sundväljatõmbeventilatsioonist ventilaatoritega köögis, WC-s ja vannitoas. Värske õhu juurdevoolu klapid peavad sel juhul paiknema ruumi ülaosas või küttekeha taga.

Korralikku sisekliimat pole korterites korraliku kütte-ventilatsioonisüsteemita võimalik tagada.

 

Allikas: „Elamufondi jätkusuutlikkuse säilitamine läbi ventilatsiooniprobleemide tüüplahenduste väljatöötamise“ TTÜ, 2007

Üksikasjad

Kirjutas: Viljar Puusepp

Avaldatud: 24 Oktoober 2009

Kui hoone täiendavaks elueaks lugeda 30 aastat, siis tasub kaaluda investeeringut hoone energiatarbimise trastilisse vähendamisesse. Arvesse tuleb võtta nii kütteenergia kulu aastate jooksul kui ka hoone energiatõhusaks muutmise maksumust. Kõige optimaalsemaks loetakse hoonet, mille aastane energiakulu küttele on 15 kWh/m². See on võetud ka ametlikuks passiivmaja standardiks. Järgnevalt selgitame, kuidas on võimalik saavutada passivmaja staatust.

Passiivmaja peab täitma järgmised kriteeriumid:

• Hoone võib aastas tarbida soojusenergiat kuni 15 kWh ruutmeetri kohta
• Hoone küttesüsteemi võimsus võib olla kuni 10 W ruutmetri kohta
• Kui hoones tekitada 50Pa suurune alarõhk, siis ruumides olev õhk võib läbi hoone ebatiheduste vahetuda ühes tunnis kuni 0,6 korda
• Hoone kogu energiatarbimine (sh. küte, soe tarbevesi ja elekter) võib olla kuni 120 kWh ruutmeetri kohta aastas

Passiivmaja kriteeriumite täitmiseks tuleb täita järgmised ehituslikud nõuded:

• Suurepärane isolatsioon. Kõigi hoone seinte, lagede ja põrandate isolatsiooni U-arv on vahemikus 0,10 - 0,15 W/m²K.
• Ei esine külmasildasi. Hoone loetakse külmasildade vabaks, kui need ei ületa 0,01 W/mK.
• Spetsiaalsed aknad. Passiivmajade aknad on eriti efektiivsed, nende isolatsiooni U-arv on vahemikus 0,70 - 0,85 W/m²K.
• Väga õhutihedad. Hoone peab olema praktiliselt õhukindel, kui ventilatsioon seisma panna.
• Varustatud mehhaanilise ventilatsiooniga. Piisava õhuvahetuse tagamiseks peab ventilatsioonisüsteem suutma vahetada ruumides õhku 0,4 korda tunnis.
• Kasutab uusi küttelahendusi. Tüüpiliselt kasutatakse passivmajade kütmiseks ja jahutamiseks soojusvahetit ning väga kõrge effektiivsusega väikest küttesüsteemi.

Allikas: Energy Efficiency Requirements in Building Codes, Energy Efficiency Policies for New Buildings, 2008, International Energy Agency

Üksikasjad

Kirjutas: Viljar Puusepp

Avaldatud: 12 Oktoober 2009

Korrusmaja renoveerimine on kulukas protsess, mis tuleks ette võtta komplektselt. See tähendab lisaks akende vahetamisele ja fassaadi soojustamisele ka näiteks küttesüsteemi uuendamist ning ventilatsiooni tagamist. Et vajalikke töid on palju, siis võetakse neid ette osakaupa ning otsitakse ka odavamaid lahendusi. See tähendab aga riski, et ühe asja parandamisega võib ära rikkuda mitu teist asja ja elukvaliteet muutub hoopis halvemaks. Järgnev loetelu annab ülevaate, milliseid peamisi vigu vältida.

Eeltööd

1. Ühistu koosolekutele tasub kutsuda pädev insener või energiaaudiitor, kes oskab vastata inimeste küsimustele renoveerimise plaani osas.
2. Energiasäästu puudutavate tööde planeerimisel tuleb kindlasti tellida energiaaudit, mis selgitab hoone seisukorda ja annab soovitusi tööde vajalikkuse ning järjekorra osas.
3. Renoveerimisel tasub palgata projektijuht või ehituskvaliteedi järelvalve.

Ventilatsioon

1. Nõukogudeaegne ventilatsioonisüsteem on rajatud hõredatele akendele. Kui need aknad vahetada, siis õhuvahetus väheneb tunduvalt ning inimesed tunnevad ennast halvasti. Selle vältimiseks tuleb luua reguleeritav värske õhu juurdevoolu lahendus. Enamik juhtudel on selleks värskeõhuklapid kas aknaraamides või radiaatorite lähedal. Kallim, kuid energiasäästlikum on soojustagastiga ventilatsioonisüsteem. Selle lahenduse miinuseks on lisaks hinnale (umbes 50 000 krooni korteri kohta) ka ventilatsioonitorude paigutamine tubadesse.
2. Ventilatsiooniprobleemid ei avaldu üksnes veeauru kondenseerumises akendele ja seintele. Hallitus võib kasvama hakata ka suhtelise niiskusega  75-80%, kui ei teki veel kondentsvett. Korterite sisepinnalt avastatud hallitusseened on põhilised I tüüpi allergia potentsiaalsed tekitajad.

Küttesüsteem

1. Ühetorusüsteemidel, kui korteris vahetada välja küttekeha, siis läheb küttesüsteem tasakaalust välja. Ühes korteris läheb küll soojemaks, kuid teistes külmemaks.
2. Küttesüsteem tuleks muuta reguleeritavaks küttekeha ehk radiaatori tasandil. Lisaks energiasäästule võimaldab see kohandada küttesüsteemi ka ruumi ventilatsiooni vajadustega.

Soojustuse lisamine

1. Kolmekihiliste seintega paneel- ja tellishoonetel võib kandeseina ja fassaadi vaheline side olla nõrgenenud või purunenud (vt. fotot), mistõttu fassaad ei kannata lisasoojustuse raskust välja. 
2. Fassaadi kõveruste sirgeksajamisel soojustusmaterjaliga jäävad õhuvahed soklist kuni katuseni, kust käib välisõhk läbi ja soojustus jääb väga väikeseks.
3. Märgunud seinale ei tohi soojustust peale panna, kui tegu pole ainult pindmise niiskusega. Seda eriti polüstereensoojustusega, mis ei lase eriti seinal "hingata".
4. Fassaadi siledaks krohvimisel peab krohv enne soojustusmaterjali paigaldamist ära kuivama.

Allikas: Nurgakivi 2 (vaata videot), Nurgakivi 4 (vaata videot), Uuringu "Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamuteehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga" lõppraport

Üksikasjad

Kirjutas: Viljar Puusepp

Avaldatud: 02 Oktoober 2009

Korruselamu renoveerimisel võib häid tulemusi saavutada tööde komplektsel läbiviimisel. Kredexi kampaanias reklaamitud kuni 45-protsendiline küttekulude kokkuhoid on võimalik, kui teha korralik soojustus, vahetada aknad, korrastada ning reguleerida kütte- ja ventilatsioonisüsteem. Millises järjekorras on aga mõistlik vana korruselamu renoveerimistöid planeerida, sellele saame vastuse Tallinna Tehnikaülikooli professorilt Karl Õigerilt.

Korruselamu renoveerimistööde mõistlik järjekord koos energiasäästu meetmetega on üldjuhul selline:

1. Rõdud ja rõduelemendid, et tagada elanike turvalisus 

2. Varikatused, mis on samuti tihti ohtlikus seisus

3. Fassaadi välisplaadi kinnitused suurpaneelelamutes. Nii paneel- kui telliskivifasaadi taga on soojustusmaterjal ja selle taga maja kandesein. Enne välisfassaadile lisasoojustuse materjalide lisamist tuleks kontrollida, kas kandeseina ja fassaadi vahelised kinnitused on veel piisavalt tugevad.

4. Katus

Allikas (vaata videot): Nurgakivi saade, Karl Õiger (TTÜ)

5. Küttesüsteemi renoveerimine ning seadistamine, et kõigis korterites oleks ühtlane temperatuur. Võimaluse korral tuleks viia küttesüsteem reguleeritavaks ja mõõdetavaks iga küttekeha ehk radiaatori tasemel. See motiveerib elanike energiaga säästlikumalt ringi käima.

6. Välispiirete soojapidavus nii paneel- kui tellishoonetel, mis on renoveerimata majadel pea kolm korda madalam kui praeguse aja normid ette näevad.

7. Aknad ja ventilatsioon. Nõukogude ajal ehitatud hooned on projekteeritud nii, et värske õhk peab aknapragude kaudu sisse saama. Uute akende panekul tuleb luua õhutusvõimalused. Vastasel juhul jääb õhuvahetust väheseks, mis lisaks hoone sisekliima kahjustamisele põhjustab ka niiskust akendel ning hallituse teket seintel. Eriti probleemne on ülemiste korruste õhuvahetus, kuna seal on õhutusšahti kõrgus katuseni väga väike.

Igal konkreetsel majal on oma eripärad, mistõttu tuleb enne tööde algust koostada ka energiaaudit. Energiaaudit näitab muuhulgas ka seda, millised soojustuse ja ümberehituse tööd on vajalikud ning tasuvad ära kiiremini küttekulude vähenemise tõttu. Samuti hinnatakse selles hoone sisekliimat, mida renoveerimistööde käigus ei tohiks kahjustada.